GDPR
Mis on GDPR?
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679 (General Data Protection Regulation ehk GDPR), mille eesmärk on anda füüsilisele isikule parem ülevaade oma isikuandmete leviku üle.
Eesti seaduste kontekstis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele isikuandmete kaitse seadus (IKS) avaldamismärkega RT I, 04.01.2019, 11.
Mida mõeldakse isikuandmete all GDPRi kontekstis?
GDPR ja IKS käsitlevad kõiki isikuandmeid sh eriliigilisi isikuandmeid. Nende hulka kuuluvad: nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid (tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia konkreetse isikuni), samuti füüsilised, füsioloogilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid, makseteenustega seotud andmed pankades, krediitkaardi andmed, digitaalsed usaldusteenuse andmed digiallkirjastamiseks, mitteavalik teave inimese varandusliku seisu kohta, sõnumisaladusega kaetud sideandmed, reaalajas asukohatuvastuse andmed, krediidireiting jm profileerimine, millel on õiguslik tagajärg või oluline mõju. Eriliigilised isikuandmed on rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutised), terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
Kokkuvõtlikult kuulub GDPRi ja IKSi kohaldamise alla kõik võimalik informatsioon, mis võimaldab isikut tuvastada, sh kaudselt.
Millised andmed ei kuulu GDPR regulatsioonide alla?
GDPRi alla ei kuulu isikustamata statistika, mis ei võimalda viia kogutud informatsiooni kokku konkreetse inimesega. Näiteks kuuluvus segmenti 50. aastates meesterahvas, kes huvitub spordist.
Kas on andmeid, mida kindlasti ei tohi koguda?
Kindlasti tuleb hoiduda eriliigiliste (tervise-, perekonnaliikmete, seksuaalsete eelistuste, finants- jms) isikuandmete kogumisest ja isiku tuvastamist võimaldavate segmentide loomisest.
Millist infot võib erinevate mängude korraldamisel osalejate kohta küsida?
Peamine põhimõte, millest lähtuda, on see, et küsida võib nii palju, kui minimaalselt vaja. Näiteks füüsilise auhinna saatmist eeldava mängu puhul on vajalik ka tarneaadress, kuid meilile saadetava auhinna puhul mitte. Vahel on vajalik võitjaga ühendust võtta telefoni teel, sel juhul on ka see oluline info.
Kõige olulisem on siinkohal meelde jätta, et andmeid võib hoida kuni nende töötlemise vajaduse lõppemiseni – ehk pärast mängu lõppu ja auhinna väljaloosimist tuleb kogutud andmed hävitada.
Alles võib jätta need kontaktid, kes on andnud nõusoleku oma andmete edaspidiseks töötlemiseks, näiteks pakkumiste või uudiskirjade saamiseks.
Millist infot ja millal võib erinevate mängude auhinna võitjate kohta avaldada?
Avaldatav informatsioon tuleb kindlasti määratleda kampaaniatingimustes ning seal tuleks määratleda ka avaldamise periood. Kui avaldamise eesmärgiks on teavitada osalejaid võitjast, siis tuleb pärast auhinna kätteandmist ka isikuandmed eemaldada, kuid kui kampaaniatingimustes on sätestatud teisiti, on võimalik informatsioon alles jätta. Eelkõige tasub seda silmas pidada kampaaniatel, mille käigus peavad osalejad edastama pilte võid videosid, mis hiljem avalikustatakse veebilehel.
Silmas tuleb kindlasti pidada printsiipi, et andmesubjektil on õigus olla unustatud.
Mis isikuandmed Postimees Grupp edastab mängu tellijale?
Postimees Grupp lähtub põhimõttest, kui mängu tellija loosib ise auhinna, siis edastatakse informatsioon, mis on vajalik auhinna väljaloosimiseks ja kättetoimetamiseks ja seejuures ka pakkumistega nõustunud osalejate andmed.
Kui auhinna loosijaks ja kättetoimetajaks on Postimees Grupp, siis tellijale edastatakse pakkumistega nõustunud osalejate andmed ning ülejäänud andmed hävitatakse pärast auhinna loosimist ja pretensioonide esitamise aja möödumist.
Antud põhimõtted on kehtestatud tagamaks Postimees Grupile kuuluvates keskkondades andmete töötlemise vastavus andmesubjekti antud nõusolekule.
Mida peab teadma, kui andmete kogumisse või töötlemisse on kaasatud kolmas osaline?
Andmesubjekti peab olema teavitatud kõigist osalistest, kes ja mis eesmärgil tema andmeid töötlevad.
Kui kaua võib kogutud isikuandmeid alles hoida?
Andmeid võib hoida kuni nende töötlemise vajaduse lõppemiseni – ehk pärast mängu lõppu ja auhinna väljaloosimist tuleb kogutud andmed hävitada.
Alles võib jätta kontaktid, kes on andnud nõusoleku oma andmete edaspidiseks töötlemiseks, näiteks pakkumiste või uudiskirjade saamiseks. Kui andmete kogumise eesmärgiks oli hilisem jätkuv pakkumiste edastamine, siis võib andmeid hoida alles, kuni kasutaja nõusoleku tagasi võtab. Nõusoleku kohta saab rohkem infot
siit.
Millisel kujul ja millisel andmekandjal võib isikuandmeid hoida?
Isikuandmete hoiustamisel peavad olema tagatud andmete turvalisus ja välistatud nende sattumine kolmandate isikute kätte. Andmeid võib hoida näiteks pilves, kuid tuleb veenduda, et pilv on piisavalt turvaline.
Täpsemad reeglid sätestatakse kliendi ja Postimees Grupi vahelises andmetöötluslepingus.
Mida peab tegema, kui kogutud isikuandmed on lekkinud?
Isikuandmete lekkimise korral tuleb tegutseda vastavalt andmekaitse inspektsiooni juhendile, mis on leitav siit.
Kas isikuandmeid töötlevatele inimestele on mingeid piiranguid?
Isikuandmetele ligipääs tuleb piirata inimeste hulgaga, kelle tööülesannetega on antud tegevus seotud ning välistada ligipääs kolmandatele isikutele, sh ka ettevõtte töötajatele, kelle tööülesannete hulka ei kuulu isikuandmete töötlemine.
Reklaamiseadus
Millised on olulisemad piirangud alkoholireklaamil?
Seaduses on sätestatud loetelu, mis on lubatud, mis tähendab, et mistahes muu teabe kuvamine on alkoholireklaamis keelatud. Lubatud on kuvada üksnes: toote ja tootja nimi, toote liik, kaubamärk, päritolumaa, geograafiline piirkond, etanoolisisaldus, müügipakendi kujutis, toote omadused ja serveering. Näiteks on alkoholireklaamis keelatud kuvada järgnevat teavet: kokteili retsepti, joogisoovitusi, toiduretsepti, erinevaid tekste nagu “Hind poes”, “Väärt kaup”, “Võtame koos”, QR-koodi ja “%”- tähist, elusolendit ja kehaosi v.a häält, eluta asja animeeritud kujutist, alkoholi serveerimist või tarbimist, seostamist sündmuse või tegevusega, alkoholi seostamist sõidukijuhtimisega jne. Lisaks on keelatud mistahes tarbijamängud, loteriid või võistlused, mida juhises, kirjelduses, reklaamis või mujal seostatakse alkohoolse joogiga või alkohoolse joogi kaubamärgiga.
Alkoholireklaami on keelatud avaldada lastele suunatud kanalites, teles ja raadios kell 7.00-22.00, trükimeedia esi- ja tagaküljel, välireklaamis ja sotsiaalmeedias.
Alkoholireklaam peab sisaldama hoitavat teksti “Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.” Trükireklaami puhul peab hoiatuse pindala koos taustaga moodustama vähemalt 20 protsenti reklaami kogupinnast. Rohkem infot leiad
siit.
Millised on olulisemad piirangud finantsreklaamil?
Iga finantsteenuse reklaam peab sisaldama: üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga, krediidikulukuse määra, intressimäära, kasutusse võetavat krediidisummat või krediidi ülempiiri, kohaldataval juhul tarbijakrediidilepingu kestust, tarbijakrediidilepingu puhul lepingueseme hinda kohe tasudes (netohind) ja kohaldataval juhul ettemaksu summat, kohaldataval juhul tarbija poolt makstavat kogusummat ja tagasimaksete summat, kohaldataval juhul tagasimaksete arvu.
Erinevate finantsteenuste hulgast kõige rangemad piirangud kehtivad tarbijakrediidi reklaamile, milles tohib esitada vaid kindlaksmääratud, seadusest tulenevat teavet. Nimetatud teave on olemuslikult tarbijaid tingimustest ja kohustustest teavitav, seejuures on keelatud igasugused täiendavad reklaamlaused ning teenust atraktiivsena näitavad pakkumised. Finantsteenuse reklaamile kehtestatud piirangud kehtivad lisaks tavapärastele reklaamikanalitele ka sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis ja Twitteris. Reklaamiga on tegemist siis, kui sotsiaalmeedia konto on avaliku iseloomuga ja seal esitatud teabe eesmärk on suurendada teenuse müüki.
Millised on olulisemad piirangud ravimite ja meditsiiniteenuste reklaamil?
Üldsusele on lubatud reklaamida ainult käsimüügiravimeid. Retseptiravimeid võib reklaamida ainult ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele.
Kõik ravimireklaamid peavad olema kooskõlastatud ravimiametiga.
Ravimireklaam peab sisaldama teksti «Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.». Televisioonis peab kogu edastatava reklaami vältel ekraani ülemises vasakus nurgas olema selgelt loetavalt märge «Ravimireklaam» ja raadios tuleb ravimireklaami eel öelda: «Järgneb ravimireklaam».
Telereklaamis tuleb ravimi toimeaine nimetus esitada alati, kui ravimi nime mainitakse, st ka juhul, kui seda tehakse kõnes. Telereklaami puhul on nõue täidetud, kui ravimi nime igakordsel mainimisel on toimeaine nimetus reklaamis selgelt ja loetavalt kirjas.
Ravimireklaam on keelatud lastesaadete eel ja ajal. Ravimireklaam ei tohi jätta muljet, et ravimi näol on tegemist toiduaine, kosmeetikakauba, mõne laiatarbekaubaga või efektiivsus ja ohutus tuleneb looduslikkusest. Ravimireklaamis ei tohi viidata soovitusele, mida on andnud teadlased, tervishoiutöötajad või teised tuntud isikud.
Rohkem infot leiad
siit.
Millised on olulisemad piirangud hasartmängu- ja ennustusreklaamil?
Hasartmängu reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus. Hasartmängu reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti „Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”.
Rohkem infot leiad
siit.
Millised on olulisemad piirangud tubakareklaamil?
Tubakatoote reklaam on keelatud
Millised on olulisemad piirangud advokaadibüroode ja õigusabiteenuste reklaamil?
Advokaadibüroode ja õigusabiteenuste reklaam ei tohi kutsuda üles lepingut sõlmima.
Mida peab teadma tarbijamängudest?
Tarbijamängudel tekivad piirangud, kui mängul on täidetud kolm tingimust: kui tarbijamängus osalemiseks on vajalik teha panus, kui selles osalemise käigus on võimalik midagi võita ning kui võit loositakse juhuslikkuse alusel.
Kui võidufond ületab 10 000 eurot, kohaldub täiendavalt hasartmänguseadus. Muuhulgas tuleb maksu- ja tolliametile esitada mängureeglid ning registreerida kaubanduslik loterii majandustegevuse registris.
Rohkem infot leiad
siit.
Kas imikute piimasegusid võib reklaamida?
Imikute piimasegude reklaam on keelatud.
Mis on sisuturundus ja kuidas peab see olema eristatud tavareklaamist ja programmist raadios?
Sisuturundus peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Märgistusviisi otsustab iga kanal ise.
Millised on olulisemad piirangud sponsorreklaamil?
Sponsorteade ei ole seaduse mõistes reklaam. Sponsorteates võib avaldada vaid spondeerija nime, kaubamärgi ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. Muu info avaldamine on keelatud.
Millised on olulisemad piirangud laste kasutamisel reklaamides?
Last ei tohi kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta, kauba või teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud, reklaamis viisil, mis paljastab lapse suguelundeid. Reklaamis ei tohi põhjendamatult näidata last ohtlikes olukordades. Reklaam, milles kasutatakse last, peab arvestama lapse east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga.
Mida peab teadma seoses autoriõiguste kaitsega seotud materjalide kasutamisel reklaamides?
Reklaamilahendus, näiteks teleklipp, plakat, ajalehereklaam, brošüür vms on kaitstav teos autoriõiguse seaduse tähenduses. Ideele iseenesest kaitset ei teki, küll aga tekib kaitse teose loomise vaheetappidele: eskiisile, visandile, plaanile, joonisele, peatükile jms. Ühes reklaamis võib omakorda sisalduda näiteks autoriõigustega kaitstav stsenaarium, muusikateos, audiovisuaalne teos, fotograafiateos. Tavaliselt on reklaami tootja materjalide üleandmise ajaks tellijale selliste autoriõiguste omanik, sest on omandanud reklaami tootmise protsessi käigus autoriõigused otse autoritelt (fotograafid, heliloojad, esitajad jms), autoriõigustega kaasnevate õiguste omanikelt, autoreid esindavalt kollektiivselt organisatsioonilt ja oma töötajatelt. Autoriõigusega kaitstud teose kasutamist on lepingu alusel võimalik piirata väga detailselt, näiteks territooriumi, aja või kasutuskordade suhtes.
Autorilepingus tuleb fikseerida teose vorm, maht ja nimetus, üleantavate õiguste kirjeldus, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping), võimaliku all-litsentsi andmise õigus, teose kasutamise viis ja territoorium, vahendid, teose kasutamise algus- ja lõpptähtaeg ning tavaliselt tasu suurus ja tasumise tähtajad.
Kas on võimalik ilma ettevõtte nime või koduleheta ka reklaamida?
Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema kaubamärk või domeeninimi ehk üks kolmest peab kindlasti olemas olema. Juhul kui ühte reklaami avalikustatakse eraldi etappidena ning esimes(t)e etap(p)i(de)na avalikustatud reklaami(de)l puudusid reklaami tellija andmed, siis peavad reklaami tellija andmed sisalduma reklaamis hiljemalt alates 15. päevast reklaami esimes(t)e etap(p)i(de) avalikustamisest arvates.